Praegusel hetkel saab Tartu linn joogivett 25-35 erinevast puurkaevust, mis pumpavad põhjavett neljast erinevast veekihist. Seega ei saa tartlased joogivett ühest stabiilse koostisega veeallikast, vaid veetorudes ja veepuhastusjaamades segunenud erinevate puurkaevude ning erinevate veekihtide seguvett, mille keemiline koostis kõigub suhteliselt laiades piirides. Lisaks Tartu linna ühisveevõrgu puurkaevudele asub linna haldusterritooriumil rohkem kui sada erakinnistutel asuvat puurkaevu. Vett saadakse järgnevatest kihtidest:

Kvaternaari veekiht – suuremad veekompleksi põhjaveevarud on seotud kruusa-liivaga täidetud Raadi- Maarjamõisa ürgoruga (Meltsiveski veehaare). Puurkaevude sügavus 20 - 40m.
Tartu veekiht – levib kogu alal, v.a Raadi-Ropka ürgoru sügavaimas osas. Puurkaevude sügavus 55 - 80m.
Pärnu-siluri veekiht – levib kõikjal Tartu linna piirides. Puurkaevude sügavus 125 - 200m.
Ordoviitsium-kambrium veekiht – levib kõikjal Tartu linna piirides. Puurkaevude sügavus 400 - 420 m.

Vaatamata väga erinevate veekihtide vee kasutamisele vastab Tartu joogivesi EV-s ja EL-s kehtivatele joogivee normidele (Sotsiaalministri 31.07.2001.a. määrus nr.82, mille normid on identsed Euroopa Liidus kehtivate ISO 98/83/EC normidega). Missuguste puurkaevude vesi linnaelanike veekraanides parajasti domineerib, sõltub üldisest veetarbimisest antud piirkonnas ning võib seetõttu ka ööpäeva jooksul muutuda. Umbes 47% üldisest ööpäevasest vee väljapumpamisest langeb Meltsiveski veehaarde puurkaevudele, mis toituvad kvaternaari veekihist.

Allpoolesitatud tabelis on toodud andmed, millistes piirides Tartu linna joogivee kvaliteedinäitajad on ja missugused on Eesti Vabariigis (ja Euroopa Liidus) kehtivad piirnormid. Vajadusel täpsema info saamiseks palume pöörduda AS-i Tartu Veevärk labori poole telefoni 7306233.

Vaata linki:
Veekvaliteedi näitajad