ÜF projekt

ÜHTEKUULUVUSFONDI PROJEKT

Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimise projekt
Ühtekuuluvusfondi projekt nr 2.1.0101.09-0046

Tartu reoveepuhasti asub Tartu linna lõunaservas Ropka tööstuspiirkonnas, Tähe tn 118. Puhasti mehaaniline osa anti käiku 1996.a ning bioloogiline osa 1997.a. Reoveest eraldatava muda (sette) käitlemiseks kasutati alates 1999.a aunkompostimist asfaltkattega väljakutel.

1. Aunkompostimise probleemid
Väljakutel kestab kompostimine kuni 12 kuud. Talvel toimub kompostimine aeglaselt või katkeb. Sademed muudavad sette vedelamaks ning tugiaine (puukoore) lisamine suurendab selle mahtu. Tuuliste või soojade ilmadega levis peale kompostiaunade segamist ebameeldiv lõhn. Aunkompostimine vajab suurt maa-ala ning sellise käitlusviisiga ei saa reoveemuda ka taastuvenergeetikas kasutada.

2. Projekti eesmärgid ja tulemused
Olukorra parandamiseks võrreldi 2007.-2008.a. mitmesuguseid tehnoloogilisi lahendusi ning otsustati kasutusele võtta reoveemuda anaeroobne kääritamine ja käärimisel tekkivast biogaasist elektri- ja soojusenergia tootmine.
Projekti üldeesmärgiks sai settekäitluse stabiilsuse ja kvaliteedi tagamine kolmekümneks  aastaks, reoveesette stabiliseerimine vastavalt kaasaegsetele nõuetele ning kogu reoveepuhasti tehnoloogiline parendamine. Selle eesmärgi täitmiseks rajati 2011.-2015.a. uus sette anaeroobse käitlemise kompleks („biogaasijaam“) ning rekonstrueeriti settetahendusseadmed, settetihendid ja elektrialajaam.

Projekti tulemused:
1. Kadus sette ebameeldiv lõhn.
2. Lõpetati puukoore, turba ja muude lisandite kasutamine sette stabiliseerimiseks.
3. Anaeroobse kääritamisega vähendatakse settekogust vähemalt 30%.
4. Kääritamisel tekkivat biogaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks.
5. Stabiliseeritud setet kasutatakse põllumajanduses väetisena.
6. Reoveesetet saab käidelda koos muude orgaaniliste jäätmetega.
7. Vähendati settekäitlusest reoveepuhastisse minevat reostuskoormust.
8. Uus settekäitluskompleks ei vaja tavaolukorras ostetavat soojus- või elektrienergiat.
9. Reoveepuhasti vanu ehitisi kasutatakse ka edaspidi reovee ja sette käitlemiseks.
10. Settekäitluskompleksi rajamisega kaasneb majanduslik kokkuhoid kolmekümne aasta kestel peale tööde lõpetamist.

3. Ühtekuuluvusfondi toetus

Tartu reoveepuhasti settekäitluse rekonstrueerimist toetati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme "Veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimine" raames. Ühtekuuluvusfondi toetust vahendab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti abikõlblik maksumus on 6,85 milj. EUR käibemaksuta, millest Ühtekuuluvusfond tasus 72,08% ehk 4,94 milj. EUR.

4. Projekteerimine ja ehitamine

14.04.2011.a sõlmisid AS Tartu Veevärk ja konsortsium Stulz-Planaqua GmbH+Skanska AS projekteerimis-ehituslepingu. Lepingu üldtingimusteks on nn „kollane FIDIC“. Alltöövõtjana koostasid tehnoloogilise projekti Aqua Consult Ingenieur GmbH ja Aqua Consult Baltic OÜ. Konstruktiivse osa ehitsuprojektid koostasid Sweco Projekt AS ning Estkonsult OÜ. Betoonitööde ekspertidena osalesid OÜ Ehitusekspertiisibüroo ja G+S Planungsgesellschaft mbH. Mitmesugusteks projekteerimis- ja ehitustöödeks kutsuti appi kokku üle 30 ettevõtte.
Ehitusprojekti koostamist alustati 2011. a mais ning juba augustis väljastas Tartu Linnavalitsus esimese ehitusloa. Metaantanki e. kääriti vaivundamendi ehitamist alustati sama aasta detsembris. Edasi ehitati mahuti põhi, järelpingetrossidega armeeritud betoonseinad ning gaasikindel kooniline lagi.  2012.a juulis alustati kääriti konstruktiivseid katsetusi. Samal ajal jätkus settekäitluskompleksi muude osade ehitamine ja seadmete paigaldamine.
Kääriti põhi pragunes veekatse käigus ning mahuti hakkas ootamatult lekkima. 2012.a. septembris alustati täiendavate ekspertiiside ja geoloogilisi uuringuid, millele järgnes projektimuudatuste koostamine. Ekspertiiside ning modelleerimise tulemusel selgusid kääriti põhja projekteerimisvead. Kääriti ümberehitustööd toimusid 2013.a aprillist juulini. Põhja tugevdamiseks paigaldati viis kihti (üle 60 tonni) terassarrust ja betoneeriti 40 – 50 cm paksune täiendav põhjaplaat. Järgneva vee- ja koormuskatse tulemused lubasid oktoobris alustada kääriti täitmist reoveemudaga. Edukas oli ka kääriti gaasitest, millega kontrolliti betoonlae ja torustike tihedust.
2013.a. detsembris prooviti biogaasi põletamist keskküttekatlas ning kuu aega hiljem katsetati ka elektrienergia tootmist.
Alates 2014.a veebruarist kääritatakse kogu reoveemuda metaantankis ning biogaasi kasutatakse nii muda soojendamiseks kui elektrienergia saamiseks. Mõned settekäitluskompleksi osad (jäätmesõlm, setteveekäitlus) olid sel ajal veel lõpetamata. Korduskatsetused, personali koolitamine ning teostusdokumentide täiendamine jätkusid ning Vastuvõtuakt väljastati Töövõtjale 2015.a. novembris.
5. Omanikujärelevalve

2011.-2013. a. tegi projekteerimis-ehitustööde järelevalvet Infragate Eesti AS. Ehitustööde hilinemise tõttu korraldati järelevalve tegemiseks täiendav hange. Alates 2013.a detsembrist kuni tööde lõpetamiseni 2015.a. tegi settekäitluskompleksi ehitamise omanikujärelevalvet OÜ Keskkonnaprojekt.
AS Tartu Veevärk tänab kõiki rahastajaid, partnereid, alltöövõtjaid ja konsultante, kes Tartu reoveepuhasti uue settekäitluskompleksi projekteerimisele ja ehitamisele kaas aitasid.

02.03.2016. a.

Martin Zimmer
Projektijuht
e-post: martin@tartuvesi.ee
tel +372 51 05 668